WiKi "Obama kampaania ja sotsiaalmeedia" retsenseerimine

Selles postituses ma kirjutan retsensiooni WiKi-le "Obama kampaania ja sotsiaalmeedia. See WiKi oli kirjutatud rühmatööna aines "Sotsiaalne tarkvara ja võrgukonnad" ning selle autoriteks on Heleen Maibak, Tarmo Renter, Ardo Kirsipuu, Alar Mihhailov, Taavi Satradinov.

Wiki jutustab sellest, kuidas Barack Obama ja tema meeskond kasutasid interneti vahendeid oma populaarsuse suurendamiseks. Kuna tegemist oli puhtalt populaarsuse suurendamisega, siis ka peale Obama presidendiks valimist mõned kasutusel olnud vahenditest jäid tagaplaanile.

Kui rääkida Wiki-st üldisemalt, siis minu arvates see suhteliselt õnnestus. Ta võib olla ei ole just kõige suurem kirjateos, aga valitud teema oli käsitletud mitmekülgselt ja piisavlt põhjalikult, et lugejal tekkiks arusaam sellest, kuidas ikkagi Obama kasutas sotsiaalse tarkvara ja võrgukondade toet enda heaks. Väga detailidesse ei ole mindud, mõningad numbrid on aga toodud, see kindlasti on hea arusaamisele ja, võibolla, ka meelde jätmisele.

Konkreetsemalt on käsitletud nelja keskkonda: MySpace, Twitter, YouTube ja Facebook. Igaühe kohta on toodud väike ajalugu, numbrilised faktid ning üldine hinnang - kui edukas projekt oli ja mis võiks sellest edasi saada. Minu arvates, nendest neljast täiesti piisas, kuna esiteks nad esitasid suhteliselt erinevaid alasid, teiseks aga see nelik on omal alal populaarsemad veebid, ning nende näitel võib teha järeldusi ka teiste projektide üle.

Nagu WiKi-le on kohane, on palju kasutatud viitamist interneti ressurssidele, kust huvi korral saaks põhjalikumalt uurida antud teema kohta.

Vormistamisel on kasutatud klassikaline stiili, esitatud on nii pildid, kui ka graafikud. Võiks noride selle üle, et ei ole videot kasutatud, kuigi üheks vaatlusaluseks on YouTube.

Üldiselt ma jäin rahule selle WiKi-ga, kuna sain suhteliselt lühikese aja jooksul põgusa ülevaate huvitavast teemast, millest muidu võib olla ei olekski huvi tundnud. Ning see tema on käsitletud (minu arust) just nii, nagu peab, ehk piisavalt lühidalt ja ainult tähtsamate faktidega. Seega minupoolne hinnang on 5 (viiest :)).

Loeng 15: Eile, täna, homme

Selles postituses ma proovin fantaseerida milleks kujuneb veeb ja sotsiaalne tarkvara 5-10 aasta pärast.

Kuna interneti ühendusesd lähevad aina kiiremaks ja arvutite jõudlus aina kasvab, siis kujutan ette, et veeb ja sotsiaalsed võrgud hakkavad sisaldama veelgi rohkem interaktiivsust ja multimeediat. Eeskätt see peaks mõjutama virtuaalseid maailmu, nagu seda on SecondLife, mis lähevad veelgi realistlikumateks ja hakkavad olema tõesti teisteks eludeks sinna sukeldunud inimeste jaoks. Ka veeb ise peaks muutmuma rohkem 3D-ks orienteerituks, kuna niimodi informatsiooni paigutamine ja selle sees navigeerimine peaks vastava harjumusega olema lihtsam ja mugavam. Kuna esimesed 3D monitorid on juba müügis ja esimesed laiatarbe stereo efektiga fotokaamerat on ka juba tulemas, siis ootan ka rohkem virtuaalseid koopiaid päriskohtadest, ehk teisisõnu, et saaks teha jalutuskäiku Pariisis vaatamisväärsustes Tallinnast lahkumata ja seda maksimaalse realistlikusega. Kujutan ette, et sotsiaalsed veebid praeguses formaadis sulavad kokku mingi mängu teemadega, ehk siis profiil ei kujuta endast kasutaja fotod, teksti ja väikes blogi, vaid on koht, kus oled selle omaniku külas, midagi a la SecondLife-s oma kodu. Koht mis on viimistletud omaniku maitse järgi, erinevates tubades võib vaadata erinevatest videotest koostatud muusika playliste, saab teha mingeid ühiseid ettevõtmisi, kas või mängida jne.

Siit võiks järeldada ka töötegemise keskkonna kolimist interneti, mille esimesteks näideteks võiks pidada Google Docs'i ja Google Wave. Inimesed saavad alatl ühenduses olla Skype-taoliste programmidega, dokumendid asuvad firma veebis - st et see tulevik on juba peaaegu olemas.

Kuna veebis kättesaadava informatsiooni hulk on väga kiiresti kasvamas, siis ootan rohkem semantilisust otsingumootoritelt, kujutan endale ette, et see peab olema mingi tehisintelekt, mis on orienteeritud otsingutulemuste parandamiseks. Samas ootan, et otsida saaks mitte ainult tekstilise informatsiooni seest, vaid ka audio ja video materjalidest, näiteks pannes otsima laulust meelde jäänud lause saad tulemuseks youtube-st selle laulu videot. Ilma selleta info otsimine 5-10 aasta pärast võib osutada liiga keerukaks ja aja nõudvaks.

Veel oletan, et 5-10 aasta pärast tava telefone enam ei jää, vaid kõik telefonid on ka arvutid, mis tagavad omaniku 100% online olemist igal ajahetkel, seda ka tänu WiFi või muu traadita tehnoloogia kättesaadavusele kõikjal (vähemalt linnades).

Kui vähemalt need asjad saaksid teoks lähitulevikus, siis ma oleksin rahul :)

Loeng 14: Asotsiaalne tarkvara ehk sotsiaalmeedia pahupool

Selles postituses toon kolm näidet manipulatsioonide ja petuste vallast.

Kõige värskem juhtum on juhtunud hiljuti minu emaga. Lugedes mingeid uudiseid mingil veebil ta nägi banneri, mis pakkus ükskõik missuguse perekonnanime täisajalugu, ehk kus ja mis ajast on pärit, kes on kuulsamad tegijad jne. Ema oli nii vapustatud niisuguse informatsiooni kogusest, et oli nõus ka SMS'i saatma, eriti nähes et lubatu SMS'i hind oli ca 1eek. Järgmise kuu alguses aga oli üllatatud telefoniarvega, kus üheks punktiks oli tasulise SMS'i saatmine hinnaga 50eek. Ning nagu pärast selgus, ta sai viidet leheküljele, mis oli niigi vabalt internetis kätte saadav ja vaevalt, et selle tegijad teadsid midagi niisugusest sms-ärist. Moraal: mitte uskuda kõike, mida kirjutatakse internetis, eriti kui selle eest palutakse raha.

Teine juhtumiga millega ma pideval puutun kokku on trojaanid. Kuna enamasti inimesed omal tahtmisel ei taha endale viiruseid ja trojaane tõmmata, siis tuleb neid millegiga pakkuda. Viimati puutusin sellega kokku, kui otsisin internetis ühe spordiürituse otseülekanne võimalust (läbirpoovitud variandid kas ei näidanud seda üritust või väga kõvasti lag-isid) ning leidsin ühel lehel niisugust võimalust. Selle vaatamiseks oli vaja tõmmata plug-in veebi lehitseja jaoks ja.. üllatus-üllatus, antiviirus arvas selle plug-ini kohta väga pahasti. Moraal: tehnoloogilised kaitsevahendid tänapäeval on väga olulised, eriti kui kasutada üldlevinud kooslust windows+ie.

Kolmas juhtum leidis aset suhteliselt ammu, aga arvan, et niisugusi asju juhtub ka tänapäeval suhteliselt palju. Nimelt kunagi ammu sain IRC-s tutavaks ühe sakslasega ja tol ajal suhteliselt tihedalt suhtlesime, kuna oli ühiseid huve. Aja möödudes huvid vahetusid ja see suhtlemine nurjus. Mõned aastad hiljem aga sain kirja tema käest, mis oli adresseeritud just mulle ja kus ta vägagi viisakas ja ilusas vormis palus mingi tema poolt organiseeritud heategevuse fondi jaoks suhteliselt sümboolset summat - 5$. Mind aga pani imestama, et esiteks ta küll palus seda raha aga üldse heade tavade järgi küsimata kuidas käsi käib jne (sest me ikkagi pikemat aega ei ole suhtlenud) ja teiseks, et palus just 5$ kuigi elas saksamaal ja loogilisem oleks eurodes arveldada. Kirjutasin talle vastu üldisemate küsimustega, et kuidas ta üldse elab, miks hakkas hetegevusega tegelema jne ning sain vastuseks, et keegi on tema e-meili pealt kõikidele tema address book'is olevale kontaktidele saatnud niisuguse kirja, ning see arvelduskonto pidi olema kuskil aafrikas jne. Moraal: ka oma tutavaid tuleb kontrollida, kui nad käituvad imelikult :)

Loeng 13: Kogukondlik tarkvaraarendus

Selles postituses üritan anda ülevaated kahest vaba tarkvara arendusest. Valisin nendeks kaheks kahte veebilehitsejat: Mozilla Firefox ja Flock.

Alustan rohkem tuntumast ja levinumast Firefoxist. Selle arendus sai alguse 2002 aastal, esialgse nime Phoenix, hiljem oli ümbernimetatud Firebird-ks ja lõpuks sai Firefoxiks (2004). Firefox on opensource projekt, mis pidevalt arendatakse ja uuendatakse Mozilla Foundation'i poolt. Nagu opensource tavaks kõik lähtekoodid on kättesaadavad, mis esiteks võimaldab tutvuda Firefoxi lähtekoodiga ning parandada sealsed vead, teiselt poolt teeb lisamoodulite (add-ons) tegemise arendajate jaoks lihtsamaks. Paistab, et niisugune produkti arendamine on olnud vägagi edukas, sest on jõutud 25%-ni interneti lehitsejate turuosas. Hetkel võiks öelda, et Firefox on väga tugev tegija interneti lehitsejate turul, kuid samas peab mainima, et ka konkurente tuleb aina juurde ja üheks nedest on Flock.

Flock'i on küll raske nimetada Firefoxi konkurendiks, sest see on tehtud samal baasil. Aga kui ta konkureerib Firefoxga interneti lehitsejate tutrul, siis ta ikkagi on konkurent. Flock on ka opensource projekt, mis on populaarsust kogumas. Mis teeb seda teistest eriliseks? Flock on rohkem orienteeritud sotsiaalsete võrgustikutega ingreeimise peale. Näiteks logides sisse Facebooki Flock võimldab jälgida uuendusi, mis toimuvad sõprade profiilides. Arvestades, et sotsiaalsed võrgud aina rohkem koguvad populaarsust, siis võiks öelda, et Flockil on tuleviku. Kas see on tõesti nii, näitab aeg.

Kui neid kahte produkti võrrelda, siis võiks öelda, et arenduse pealt nad on külaltki sarnased, kuna mõlemad on opensource projektid ja põhinevad ühel baasil. Erinevus on see, et Firefox on kõvasti rohkem levinud ja seega ka selle toetus on palju suurem, nimelt kiiremini leitakse vigu ja kiiremini neid parandatakse. Kas Flock suudab tänu oma eripäradele koguda sama palju populaarsust, et jõuda sama operatiivsuseni näitab aeg. Mina aga soovin mõlemale projektile edu, vaatamata sellele, et olen Chrome kasutaja - konkurents on lati tore :)

Loeng 12: Jagamiskultuur: motivatsioon, ärimudelid ja häkkerieetika

Lugesin läbi Kuidas saada häkkeriks (Hacker-HOWTO) ja üritan nüüd selle kohta oma hinnagut anda.

Oli päris huvitav lugemine. Hackeri ja krackeri vahet teadsin varemgi, aga hackerite filosoofiaga tutvusin esmist korda. Esialgu isegi tundub asi natuke müstiline, nimelt tegu on väga omamoodi romantilise asjaga - tegeleda millegiga teiste heaks ja seda tasuta, ainult sellepärast, et see sulle meeldib. Sellest lugemisest saab juba päris hästi aru, kes on hackerid, mis paneb neid liikuma ja ka kindlasti saab aru ka sellest, kes ei ole hackerid kuigi nimetavad ennast niimodi.

Soovitused, mis on selles tekstis kirjas (mis peaksid aitama inimest hackeriks saada) võivad olla kasulikud kõikidele, olenemata kas nad tahavad saada hackeriks või mis valdkonnas nad tegutsevad. Näiteks, töötamine idee eest, tegelemine sellega mis sulle meeldib alati on kõige viljakum. Samas tekstis on ka palju põhjapaenvaid tehnilisi soovitusi, nagu kasutada *nix opsüsteeme, soovitused mis keelest alustada programmeerimise õppimist.

Arusaadav, et ainult selle teksti läbilugemisest ei aita, kui seada endale eesmärgiks saada hackeriks, siis sellele tuleb pühenduda täie jõuga, eriti see pudutab aega, sest vähemalt hea programmeerijaks saamiseks (mis on hackerluse üks olulisemaid tehnilisi oskusi) kulub väga palju aega. Aga need vihjed, mis on selles tekstis antud, kindlasti tulevad kasuks noortele inimestele, kes tunnevad huvi arvuti vastu, aga kellel veel ei ole elus mingit eesmärki ning kes ei tea kuidas oma vaba aja sisustada. Isegi kui neist ei saa hackerit, nad loevad sealt päris mitu elutarkust, mis tulevikus neile kasulikuks osutuvad.

Loeng 11. Tarkvara- ja sisulitsentsid

Lühidalt kirjeldan GNU GPL (General Public License) litsensi, kuna see peaks olema üks levinumaid vabu litsense.

GNU GPL oli loodud Richard Stallman poolt 1988-l aastal GNU projekti raames. Litsens oli loodud eesmärgiga anda kasutajale õigust kasutada (ükskõik mis eesmärgiga), muuta ja levitada tarkvara. Eripäraks on see, et muudetav ja edasi levitav tarkvara peab olema varustatud samasuguse litsensiga, ehk ei ole võimalik (ei tohi) GNU GPL litsensiga tarkvara baasil teha suletud tarkvara. See omakorda tähendab (ja tuleneb litsensi tingimustest), et see tarkvara peab olema varustatud ka lähtekoodidega, mis võimldaks teistel seda modifitseerida.

1988-l aastal oli välja lastud esimene versioon GNU GPL-st. Sellele järgnesid teine (1991) ja kolmas (2007) versioonid. Teine versioon oli väljalastud koos GNU Library General Public License-ga, mis oli vähem keelav ja oli mõeldud eeskätt teekide litsensiks. Kolmanda versiooni põhimuudatusteks olid seotud tarkvara patentidega, vaba tarkvara litsenside ühilduvusega, lähtekoodi definitsiooniga ja riistvara piirangutega.

GNU GPL litsens on kasutusel väga paljudes tarkvara produktides (kõige levinumaks/tuntumaks peaks olema Linux, mida arendatakse ja levitatakse GNU GPL teise versiooni litsensiga), ning tagab vaba tarkvara arengu ja levitamise tingimustel, mis soosivad seda arengut ja levitamist.

Loeng 10. Paragrahvi-papi ja Interneti-põnn: intellektuaalomandi hiilgus ja viletsus

Selles postituses ma proovin kirjutada oma seisukohast autoriõiguste kaitse ja intellektuaalomandi temaatika hetkseisust. Miks ma nimetan seda proovimiseks? Sest mul praegu puudub mingi omapoolne hinnang nende asjade kohta ning selle andmiseks oleks vaja asja piisavalt sügavalt uurida, aga arvestades temaatika mitmekülgsust see oleks vägagi aega nõudev töö.

Niisiis, ühelt poolt on autorid (mis iganes nad ei looks) ja teiselt poolt on kasutajad. Ühelt poolt on inimesed kes oma töö eest tahaksid raha saada, teisel poolt on inimesed, kes tahaksid asju kasutada mõistliku hinna eest (kõige parem muidugi oleks tasuta). Kui just mitte äärmustesse laskuda, siis mõlematest on suhteliselt kerge aru saada. Vaevalt, et on palju inimesi, kes on nõus oma põhitöö tasuta teha. Võib olla paljud neist isegi tahaksid seda teha, aga elamiseks ikka oleks vaja raha - arved (söök, riided, korter, auto jne) tahavad maksmist saada. On arusaadav ka teise poole suhtumine asjasse - inimestel niigi on vaja palju arveid maksta ja kui veel keegi tahab nende raha saada, siis enamus nendest reageerib sellele suhteliselt negatiivselt. Kuigi sel teisel rühmal, kes on tasuta asjade eest, ei ole kõik nii lihtne, sest nad jagunevad nendeks kes ei taha oma rahast loobuda ja nendeks kes arvavad, et see on põhimõtteline küsimus - paljud asjad võiksid olla tasuta. See on küll lihtsustatud lähenemine, aga enam vähem nii see on :)

Mul endal on raske võta seisukohta, kuna see küsimus on tõesti mitmekülgne. Võibolla proovin avaldada oma seisukohta ainult mõningatele aspektidele. Ning võib olla ma osaliselt puudutan ka eelmise loengu teemat, sest nad on ikkagi vägagi palju seotud omavahel (eelmine loeng muidugi käsitleb konkreetselt ainult tarkvara, see aga intellektuaalse omandi üleüldse… noh, aga kuna me õppime IT-s siis tarkvara on meie südamele lähedam kui kõik muu :)).

1. Firmad ei pea teenima hiigelkasumeid (eriti kui nad ei ole loojad, vaid ainult vahendajad). Võiks olla mingi mõistlikkuse printsiip, sest praegu enamus firmad töötavad eesmärgiga maksimeerida kasumit iga hinnaga ja enamaste seda hinda maksab lõpptarbija. Kui ta teeb seda tahtlikult sest talle meeldib just see toode ja ta sellega väljendab oma ülimat lojaalsust, siis ei ole küsimust. Aga kui tal ei ole mõistliku alternatiivi...

2. Mõistlikkuse printsiibi võik rakendada ka muudele IO-le. Sest praegu seadusandlus on jällegi rohkem orienteeritud looja rikastumisele kui arengule üleüldse. Mõistlik ju oleks areneda edasi, kui rikastada ühte inimest/organisatsiooni…

3. Kuidagi peaks kaitsma uusi leiutusi, et need ei oleks ostetud konkurendi poolt ja peale seda koguksid tolmu riiulil. Kasvõi teha mingi reegel, et kui ostad, siis pead tootmisesse laskma või muul viisil ära kasutama, kui ei suud seda teha mõistliku ajaga, siis seda pannakse müüki teiste jaoks.

4. Ei tohi lubada olukorda, mil ühte ja sama tarkvara absoluutselt identsetel tingimustel üks firma ostab ja teine (konkurent) kasutab tasuta, sest see tapab konkurentsi ja seega ka turul pakutavate toodete ja teenuste kvaliteeti.

5. Ma ikka pooldan seisukohta, et mitte kõik tarkvara ei peaks olema tasuta. Seal kus teenitakse suurt raha ka tarkvara eest võiks maksta.

Lühidalt oleks kõik. Need on need aspektid mille peale ma mõtlesin loengu läbi lugedes. Neid on kindlasti rohkem, aga ei ole võimalik kõike haarata ühes väikses postituses. :)

Loeng 9. Vaba tarkvara kui oluline eeldus

Selles postituses räägiks ühest vaba tarkvarast mida olen kasutanud. Minu valik peatus interneti lehitsejal Google Chrome, kuna kõikidest vaba tarkvaradest seda ma kasutan kõige rohkem.

Natuke taustajuttu kuidas ma valisin endale internetilehitsejaks Chrome. Aegadel, kui hakkasin interneti kasutama lemmikuks oli Netscape ja IE kohe kuidagi ei istunud. Ei mäleta täpselt, mis siis juhtus aga Netscape enam ei rahuldanud ja Microsoftil tuli välja IE 3, mis oli juba märksa parem ja täiesti kasutatav, niimodi ma jäingi IE kasutajaks pikemaks ajaks. Vahepeal olen proovinud Ooperat ja Firefoxi. Oopera tundus täitsa sümpaatne olema, aga mul oli paar lemmiklehti mida ma tihti kasutasin ja Ooperal tekkis probleeme nende kuvamisega (see on küll kivi nende veebide tegijate aeda, aga mugavuse mõtes pidin Ooperast loobuma). Firefoxil ei leidnud suuremaid puudusi, aga ta jättis mind külmaks ja ma ei vitsinud oma harjumusi muuta :) Mõnda aega tagasi aga IE hakks aina rohkem kokkujooksmistega ja töökiirusega pinda käima, ning hakkasin uurima mida tol hetkel oli kätte saada. Juhtus niimodi, et natuke enne seda Google lasi välja oma lehitseja Google Chrome ning sellest ma alustasingi.. ja selle peal ma peatusingi, kuna see täiesti mind rahuldas. :)

Et siis miks Chrome? Peamiseid põhjusi on kaks: see on kiire ja sellel on hea/lakooniline väljanägemine. Eriti oli tunda kiirust võrreldes IE-ga, mis on viimasel ajal väga kohmakaks muutunud. Meeldis ka see, et käivitamisel ta näitab thumbnale-dena kõige rohkem külastatavaid lehti, mis on küllaltki mugav (ja mis arvatavasti on laenutatud Ooperast). Meeldis ka Chrome eripära, mis lubab igast tabist moodustada eraldi akna, mõnedel juhtudel vägagi meeldiv omadus (eriti kui mõni leht jooksutab ta kokku, mida õnneks viimasel versioonil praktiliselt ei esine). Võrreldes Firefox-ga Chrome-l on kindlasti vähem plugin-e. Aga esiteks ma olen suhteliselt konservatiivne surfaja (peaasi, et Flash ja Java oleksid olemas ning oleks ID-kaardi tugi), teiseks arvan et see on aja küsimus, millal Chrome kogub populaarsust ja ka tema jaoks hakatakse kirjutama erinevaid plugine. Bookmark-del ka pole häda midagi.

Seega minu jaoks Chrome on absoluutselt õnnestunud toode, mis rahuldab kõik minu interneti surfamisega tekkivaid vajadusi ning siiamaani ei ole avastanud ühtegi suuremat puudust, mis hakkaks mind häirima.

Loeng 8. Virtuaalmaailmad

Kuna eelnev kogemus virtuaalmaailmadega mul puudub, siis järgisin soovitust ja tutvumiseks valisin Second Life.

Paar märkust, enne kui hakkan muljeid jagama.

Esiteks, peale mõnepäevast tutvumist selgus, et seda on ikka äärmiselt vähe :) Aga pole midagi parata, on ka muid tegevusi, mis vajavad tegemist. Teiseks, ei kasutanud tasulisi asju ja teenuseid, mis kindlasti piiras selle maailma nautimast täiel määral, aga see tasuta, mida on saada on vägagi suur maailm.

Niisiis, alustasin registreerimisega ja peale ankeedi täitmist laadisin alla klient programmi, installisin, panin käima ja logisin siisse. Alustasin Help Islandist, seal sain õpetust selle kohta kuidas saab liikuda selles mailmas, soetasin endale teisi riideid ja hakkasin maailma avastama. Alguses oli natuke raske võitu kuna ei teadnud kuhu teleporteeruda, tuli alustada standartsetest kohtadest mis olid välja reklaamitud. Ühes niisuguses standrtes kohas sain tutvuda ühe kogenuma mängijannaga, kes hea meelega aitas mind natuke rääkides sellest mida saab teha ning jagades teleportatsiooni kohti, mida ta ise soovitas külastada. Sisuliselt niimodi ma hakkasingi seda maailma õppima: teleporteerisin erinevatesse huvitavatesse kohtadesse, mõnedes lihtsalt viskasin pilgu peale ja natuke ringi liikusin, mõnedes sain tutuvuda teiste inimestega ning natuke põhjalikumalt uurisin mis ja kuidas. Ühes niisuguses kohas tutvusin ühe vampiiriga ja niimodi rääkides ja tutvudes olingi nõus võtma osa pooleteisttunnilises rituaalis peale mida ise sain vampiiriks... Ei ole küll jõudnud vampiirina kedagi hammustada ja verd juua, aga kogemus oli huvitav :)

See oli lühidalt mida ma tegin, nüüd aga muljed mängust. Ühelt poolt võin öelda, et mind see mäng ei võlunud, ehk edasi ma seda mängima arvatavasti ei hakka. Teisest küljest niisugune virtuaalne maailm ikka vapustab! Nii suur, nii palju tegelasi, nii palju võimalusi ennast väljendada, luua midagi uut, jagada... See on tõesti nagu teine elu. Sain teada, et mõned inimesed tõesti võtavad seda maailma oma teise eluna, ehk leiavad endale kaaslase, abielluvad, soetavad endale lapsi, ehitavad endale maja jne.

Maailm on tõsiselt suur, vaadates kogu maailma kaarti saad aru, et kogu maailma tutvumisega läheb tõsiselt palju aega, tein asi muidugi kas seda on tõesti vaja. Ajaga ikkagi harjud käia enam vähem samades kohtades ja suhelda oma tutavatega. Aga see võimalus iseeneset, et igal ajal saab minna suvalisse uude kohta ja tutvuda suvaliste inimestega - see annab maailmale sügavust ja võibolla ka tunnet, et see mäng ei lõpe kunagi :)

Mängijaid on väga palju. Muidugi mõnedes kohtades rohkem, mõnedes vähem. Ja tuleks veel arvestada asjaoluga, et erinevad mängijad mängivad erinevates ajavööndides, ehk kõikide online-s oleku ajad on jagatud üle terve päeva. Aga kui käia populaarsemates kohtades, siis üksinduse tunne küll ei tule peale :)

Suhtlemine käib enamasti chatides, kas lokaalse chatiga, kui kõik lähedusesolevad näevad mida sa kirjutasid või siis privaatse sõnumitega. Veel on võimalus suhelda ka kõnega. Ise ei ole proovinud, aga väga huvitav effekt, kui kõnnid mööda mõnest paarist ja kuuled millest nad räägivad :)

Välimus - seda saab muuta nii nagu tahad, alustades sellest, et saab muuta kõiki oma kehaosi vastavalt vajadustele ja lõpetades sellega, et saab ennast teha mõneks loomaks :) Riideid on väga palju, ka tasuta riideid on palju. Aga parimat ja huvitavamat on tasulised. Nii et kogenud mängijad kohe näevad ära, kas tegu on algajaga tasuta riietes või kellegi muuga :)

Ehitisi on väga palju ja erinevaid, alustades tavalistes majadest ja lõpetades Šoti lossi koopiatega ning kosmose laevadega. On kasutusel väga palju erinevaid tekstuure, seega tavalisel majal ja vampiiride klubil ei ole ühtegi ühist osa :)

Huvigrupid - neid peaks olema palju. Ise olen astunud ainult mõnedesse muusikaga seotud grupidesse ning veetnud mõnda ajaklubides tantsides (ka selle postituse kirjutamisel minu avatar veedab aega vampiiride klubis) :)

Mängul on ka palju lisasi, millest mina olen kasutanud ainult väga väikese osa. Näiteks tantsudeks on olemas spetsiaalsed skriptitud tantsuliigutused. Või on olemas spetsiaalsed objektid spetsiaalsete ürituste jaoks, näiteks loendur mis fikseerib võistlusraja läbimise aega jne.. Maailm on õesti väga suur ja seal on tõsiselt palju erinevaid asju ja aspekte.

Kahjuks mängul on ka miinused. See, et paljud asjad on tasulised - arusaadav, et tasuta selles maailmas ei ole midagi, aga võiks oodata mis saab OpenSimulatorist :) Vahest oli ka lag-e tunda, aga mitte väga palju. Kõige peamine minu jaoks oli maailma graafiline mitetäiuslikkus. Nimelt lennates või pöörates ringi on näha kuidas aeglaselt tekkivad maailma elemendid. Ja võrreldes tänapäevaste mänguega graafika küll ei ole just kõige ilusam. Aga need miinused kindlasti ajaga kaovad ja siis Second Life mõne jaoks võib osutada ka First Life-ks. :)

Loeng 7. Märgendamine ja folksonoomia

Mu mõlemad näited ma toon tag cloud-te kohta. Üks on hea, teine mitte eriti.

Hea - neid on tegelikult päris palju, valin ühe, võibolla ka kõige populaarsema - http://www.flickr.com/photos/tags/. Siin on mõistliku pindalaga (eraldi lehe jaoks) toodud populaarsemad tagid üleslaetud fotode jaoks. Fondi suurusega on märgistatud populaarsus. Asi on suhteliselt lakooniline ja hea kasutatavusega.

Mitte väga hea. Selle leidmisega mul tekkis tõsiseid probleeme. Võibolla sellepärast, et ei ole eriline surfaja ja üldiselt külastan ainult teatud hulk lehekülge. Tuli võta abi Google ning mõne otsinguga (kindalsti mitte esimese ja ka mitte teisena) õnnestus leida näidis mitte väga hea folksonoomia kasutamise kohta - http://www.petefreitag.com/tags/. Siin, nagu ka heas näides, on kasutusel eraldi leht tagide jaoks ning populaarsus on esile viidud fondi suurusega. Aga see asjaolu, et kõikide tagide vaatamiseks tuleb vajutada PgDn-i vähemalt kolm korda rikub kogu asja ilu ära. Tage on ilmselgelt liiga palju ja kui populaarsemaid saab veel kuidagi eristada, siis vähem populaarsemad on omavahel täiesti segamini ja üks teisest eristamata. Selle blogi omanikul (muidugi sel juhul, kui ta tahab parandada tagide kasutatavust) tuleks nende hulk teha kordi väiksemaks. Muidugi võib võta kasutusele teise järjestus süsteemi - kas populaarsuse järgi või siis tähestikulises järjekorras, aga seda rohkem joondatult ja sel juhul võibolla oleks mõistlikum populaarsuse näitamiseks kasutada numbreid (kuigi ka antud hulgaga asi oleks ikka liiga suur).

Väikse järeldusena: nagu halba näite puhul oli näha, tag cloud-e tuleb kasutada ettevaatlikult ja ainult siis kui see on õigustatud, sest need on ikka loodud navigeerimise kergendamaks mitte teiste kasutajate aega raiskamiseks.

Loeng 6. Jimbo Wales: "Kuidas võiks Wikipediat veelgi paremaks teha?"

Hea küsimus... Kui Jimbo Wales ise peaks sellele küsimusele vastama, siis ta ilmselt räägiks sellest, kuidas teha Wikipeediat veelgi populaarsemaks, et rohkem raha teenida. Kui peaks vastama Larry Sanger, siis ilmselt ta räägiks sellest, kuidas teha Wikipeediat teaduslikumaks ja lõpetada see "igaüks võib kirjutada" palagani ära. Aga mida arvan mina, tavaline Wikipeedia kasutaja?

Esiteks, ma arvan, et Wikipeedia artiklid peaksid rohkem sisaldama igasugust multimeediat. Tekst on küll hea ja informatiivne, aga pildid ja videod aitavad paremini asjast aru saada ja võibolla hiljem ka meelde tuletada. Selle koha peal küll võib tekkida probleeme autoriõigustega, aga ehk korraliku viitamisega ka seda küsimust saab lahendada.

Võika olla ka aktiivsem olemasolevate artiklite tõlkimine teiste keeldesse. Et kui on näha, et mingis keeles on suurem teema tühi, siis võiks mitte oodata kui keegi seda ise kirjutab antud keeles, vaid tõlkida olemasolevat teemakohast artiklit teisest keelest. Muidugi küsimus, kes hakkab sellega tegelema.. Võib olla kunagi, kui Wikipeedia hakkab omanikele piisavalt raha sisse tooma nad oleksid nõus kulutama osa sellest selles suunas arengule.

Võib rohkem kasutada ka kaarte, näiteks näidata Google Maps-i lingiga kus on see koht millest räägitakse või kus kohast oli tehtud antud foto.

Võib olla võiks sisse tuua ka mingi hindamissüteemi, et enne artikli lugemist oleks mingisugune ettekujutus mida eelnevad lugejad sellest arvasid. Kui hinne on väga madal, siis võib olla kas lugejal ei tasu oma ega selle peale raisata ja pigem googeldada mingi muu info allikas või siis see võiks olla märk administraatoritele, et seda artiklit ei tasu üleval hoida (seda küll eelnevalt tutvudes argumenteeritud kriitikaga).

Õpilased võib olla tahaksid kohe mingit Wikipedia toolbari, et veebilehitsejast iga hetk võiks otsida nõutava info just Wikipeediast :) (võibolla see on isegi juba realiseeritud IE8-s Accelerator-te kujul, ei ole uurinud).

Muidu suhteliselt raske midagi soovitada projektile, mis niigi on väga populaarne ja hoogsalt areneb. Kuidas realiseerida ülal toodud ideed? Ei tea - ideed on minu poolt, realiseerimine olgu Jimbo Wales-i peavalu. :)

Loeng 5. Blogimise motiivid

Blogimise motiive näiteid hakkan tooma www.livejournal.com blogidest, kuna ise ka pean seal oma blogi (puandr.livejournal.com).

Peamiseks motiiviks on inimeste eneseväljendamise vajadus. Tänases kiire elu tempoga maailmas paljudel inimestel ei ole võimalust suhelda teiste inimestega selles mahus, mida neil oleks vaja enese rahuolu saavutamiseks. On võimalus leida endale vestluskaaslane kellega maanduda neid pingeid, koguda seda endas (võimalusega mõne stressi endale teenida) või siis väljendada ennast blogis, kus seda saavad lugeda ja komenteerida teised, nii tutavad kui ka võõrad inimesed. Sellel on omad plussid, näiteks inimesed enamasti kirjutavad aeglasem, kui räägivad, ning kirjutatud sõnumit on võimalus enne postitamist mitu korda läbi lugeda, mille tulemusel võib asja ümber mitu korda mõelda, mis annab sügavamat arusaamist või isegi mingi asja kohta oma seisundi vahetamist. Näiteks võin tuua seda postituse http://libera-vita.livejournal.com/101678.html kus inimene esiteks kurdab teistele juhtunust uputusest, teiseks aga küsib nõu edasise tegutsemise kohta. Või siis selline postitus http://dusja.livejournal.com/286921.html kus inimene teatab rõõmsast sündmusest oma elust - esikoht jumestamise võistlusel.

Mõned inimesed lihtsalt postitavad huvitavaid jutustusi endaga juhtunust, kuna arvavad, et ka teistele see võib pakkuda huvi, näiteks see inimene väga palju reisib ja tema postitusi on väga huvitav nii lugeda kui ka vaadata http://sergeydolya.livejournal.com/36948.html.

Veel üheks põhjuseks oma blogi ajamisest on oma loominguliste tööde esitamine, millest kõige rohkem levinud on fotod. Fotosid võib näidata ka spetsiaalsetel veebidel, aga oma blogis saab koguda mitmekülgsemat tagasisidet, kuna postitusi vaatavad mitte ainult foto professiionaalid vaid väga erinevad inimesed, ning nende arvamus võib olla huvitav ning tihti ka profi omadest erinev. Näiteks võin tuua seda postitust http://vera-klokova.livejournal.com/71874.html mis eriline selle pärast, et demonstreeritakse pulmafotodest tehtud raamat või näiteks see http://gexxx.livejournal.com/585640.html tegemist on jällegi pulmafotodega, mille eripäraks on see, et nad on tehtud filmiga fotoaparaadiga.

Praktilisem blogi kasutamine on nõu küsimine spetsiaalsetest comunity-test. Näiteks tallinn nimelises võib küsida tallinnaga seotusest, näitekas küsitakse kus saaks osta kööginõud http://community.livejournal.com/tallinn/3828258.html või kust saab odavamalt teha auto ülevaatuse Tallinnas http://community.livejournal.com/tallinn/3826465.html.

Blogidesse postitamise motiivid on erinevad keegi tahab saada toetust, keegi jagab oma loomingut, keegi lihtsalt küsib nõu... aga kui see kuidagi aitab inimesi, siis blogid on kindlasti oma pidamise väärt. :)

4. Loeng, Sotsiaalse võrgu analüüs Matt Webbi kriteeriumite järgi

See, et vene keeles kõnelevate inimeste seas www.odnoklassniki.ru on üks populaarsemaid sotsiaalvõrke ei ole mingi saladus. On veel vkontakte.ru, mis on ajalooliselt isegi varem turule tulnud (varem, kui odnoklassniki.ru, mitte classmates.com, millest odnoklassniki.ru oli maha kopeeritud), aga kuna mul ei ole sellega väga suurt kokkupuudet olnud, siis analüüsil peatan ikkagi odnoklassniki.ru veebil.

Niisiis, odnoklassniki.ru Matt Webbi kriteeriumite valguses:

Identiteet - kuna see veeb on orienteeritud enamasti oma tuttavate leidmiseel, siis on kasutusel päris nimed, mõned üksikud küll kasutavad hüüdnimesi, aga neid on väga vähe. Avataarideks jällegi on enamasti iseenda pildid, et inimesi saaks ära tunda, isegi kui neil nimi muutus.

Kohalolek - kasutajad näevad, kui keegi on parajasti sisse logitud. Lisaks saab vaadata ajaloost kes ja mis kell on kasutaja ankeedi külastanud. Teiste ankeetide külastamist saab muidugi salastada, aga seda ainult tasulise sms-i teel.

Suhted - on näha kes on kasutaja sõbrad, ning sellest on mindud tase sügavamale ning on näha ka sõprade sõpru (mis vahest võib ulatuda tuhandetesse).

Vestlused - on olemas sõnumite saatmise võimalus, mis käib reaalajas. Enamasti läbi niisuguste sõnumite vahetamise käibki kasutajate omavaheline vestlus.

Rühmad - nagu veebi nimetus ütleb, põhirõhk on tehtud koolivendade leidmiseks, kes on õppinud ühes koolis, klassis jne. Hiljem tekkisid ka teised rühmad, mis koondasid kasutajaid huvide järgi.

Reputatsioon - päris niisigist asja ei ole. Tinglikult selleks võib pidada hinndeid, mis on pandud kasutaja fotodele teiste kasutajate poolt.

Jagamine - peamiselt kasutajad jagavad teistega oma fotosid, millega nad näitavad kus nad on olnud, mida on teinud. Veel siia võiks tuua näite, kui teatud kamp teeb enda rühma, ning omavahel rühma sees otsustavad millal ja kus toimub järgmine sporditreening.

Analüüs ei ole küll väga pikk ja sisukas, aga seda vist polegi nõutud :)

3. Loeng, Võrgukonna analüüs

Analüüsiks valisin www.photosight.ru võrgukonna, kuna ise olen selle kasutaja ja saan seda kirjeldada. Et siis alustaks..

Tehnoloogiline areng - nagu igal populaarsel interneti kogukonnal see on tasemel. Kuna tegemist on ikkagi interneti kogukonnaga, siis see on ligipääsetav kõikjalt kus on arvuti interneti ühendusega ja mõni veebilehitsejaga. Uurides page source'i võib järeldada, et kasutusel on mitte ainult html, aga Java Script ja mingid andmebaasid (ei taha uskuda, et need 1000-2000 igapäevast uut pilti elavad ilma andmebaasita). Ei oska kommenteerida kuivõrd kaasaegne see on, aga kuna asi toimib (ja kasutajatele see enamasti meeldib), siis järelekult hetkel piisavalt kaasaegne.

Võimalus valida kõikvõimalikke parameetreid - kas just kõike, aga enam levinuid kindlasti. Kasutajanime igaüks valib oma fantaasia järgi: mõned kasutavad oma pärisnime, mõned võtavad kasutusele hüüdnimed ning on ka inimesi, kes kasutajanimena kasutavad oma veebide aadressi ehk kasutajanimi on kasutusel ka promo eesmärkidel, mitte ainult teistest eristamiseks. Avatari ka igaüks valib endale ise, kuna tegemist on fotokogukonnaga, siis enamasti see on kas iseenda foto või siis enda tehtud foto. Selle kogukonna eripäraks (teise orienteerumisega kogukonnadest) on võimalus kirja panna oma fototehnika loetelu. Seega arvan, et customization nõue on täidetud.

Ajatu aeg - jällegi, kuna tegemist on interneti kogukonnaga, siis see nõue on täidetud. Sellel kogukonnal on kasutajaid (enamasti küll vene keeles kõnelevaid) üle maailma ning kuna nad igal ajal saavad keskkonnal ligi, siis ajatu aja nõue on täidetud.

Kasvav rahuldamata suhtlemisvajadus - photosight.ru on võimeline seda rahuldada. Kasutajatel on võimalus suhelda foorumis, privaatsõnumite abil ja jättes kommentaare üks teise fotodele. Foorumis on arutlemisel mahukamad teemad, milles tavaliselt võtab osa mitu inimest ja see arutelu võib venida vägagi pikaks, nii ajaliselt kui ka mahuliselt. Privvatsõnumid on rohkem väiksemate teadete edastamiseks, on see siis kas mingi uudis kitsamale ringkonnale või ükskõik mis teade, mille saajate hulk ei ole suur. Ning fotode kommentaarid on mõeldud eelkõige oma arvamuse (kas siis kiidesõnu või kriitika) avaldamiseks antud foto kohta. Lisaks arvamusele iga foto võib olla ka hinnatud kolmes kategoorias: tehnilisus, originaalsus, kunstilisus.

Hariduslikud püüdlused - sellel kogukonnal küll ei ole spetsiaalselt haridusliku eesmärki, aga ta kannab ka seda rolli. Nimelt fotode kommentaaride hulgas on tihtipeale konstruktiivne kriitika (ma ei mõtle lihtkommentaare a la "ei meeldi", "jama", "enam vähem" jne), kus on väljatoodud pildistamisel tehtud vead ja kuidas neid saaks vältida tulevikus. Analüüsides niisugust kriitikat inimene on võimeline õppima ja edaspidi teha paremaid pilte. Ja ka lihtsalt kommentaaride ja hinnete hulgast võib juba järeldada, kas on tegemist hea, halba või keskpärase fotoga. Lisaks foorumis on arutlemisel teemat mis toovad välja uusi fakte ning arvamusi, mis kindlasti avardub lugejaskonna vaadet fotoga seotud asjandusele.

Palju vaba aega mida sisustada - kuna selle kogukonna peateemaks on pildistamine, siis see juba eeldab, et selle kasutajatel on piisavalt palju vaba aega, et tegeleda selle hobiga. Tõsi küll, kasutajate seast leidub ka professionaalseid pildistajaid, kelle jaoks see on põhitöö. Aga nemad leiavad piisavalt vaba aega, et pildistamise kõrval võta osa ka selle kogukonna elust, kuigi ma ei oska kõikide eest rääkida, kas nad teevad seda vaba aja sisustamise pärast või töö eesmärkidel..

Vajadus "millegi tõelise" järele - kui kasutajad panevad oma pildid ülesse ja saavad nende kohta häid hindeid ja kommentaare, siis neil kindlasti tekkib tunne, et nad tegelevad mitte tühise asjaga, mille vastu ainult nad ise huvi tunnevad, vaid nende looming on ka teistele huvi pakkuv ehk see on midagi väärt. Isiklikult kontrollitud :)

Otsene altruism - neid inimesi kindlasti ei ole palju, aga neid on. Ma mõtlen neid kasutajaid, kes vitsivad oma aega kulutada kirjutades fotodele konstruktiivse kriitikat, tuues välja foto tegemisel tehtud vead ning annavad nõu mida ja kuidas võiks tulevikus teha paremini. Seda ka nendel fotodel, kus oleks lähedam kirjutada sellest, mis sellel fotol õnnestus :)

Loodan , et selle analüüsiga sain hakkama püstitatud ülesandega :)