WiKi "Obama kampaania ja sotsiaalmeedia" retsenseerimine

Selles postituses ma kirjutan retsensiooni WiKi-le "Obama kampaania ja sotsiaalmeedia. See WiKi oli kirjutatud rühmatööna aines "Sotsiaalne tarkvara ja võrgukonnad" ning selle autoriteks on Heleen Maibak, Tarmo Renter, Ardo Kirsipuu, Alar Mihhailov, Taavi Satradinov.

Wiki jutustab sellest, kuidas Barack Obama ja tema meeskond kasutasid interneti vahendeid oma populaarsuse suurendamiseks. Kuna tegemist oli puhtalt populaarsuse suurendamisega, siis ka peale Obama presidendiks valimist mõned kasutusel olnud vahenditest jäid tagaplaanile.

Kui rääkida Wiki-st üldisemalt, siis minu arvates see suhteliselt õnnestus. Ta võib olla ei ole just kõige suurem kirjateos, aga valitud teema oli käsitletud mitmekülgselt ja piisavlt põhjalikult, et lugejal tekkiks arusaam sellest, kuidas ikkagi Obama kasutas sotsiaalse tarkvara ja võrgukondade toet enda heaks. Väga detailidesse ei ole mindud, mõningad numbrid on aga toodud, see kindlasti on hea arusaamisele ja, võibolla, ka meelde jätmisele.

Konkreetsemalt on käsitletud nelja keskkonda: MySpace, Twitter, YouTube ja Facebook. Igaühe kohta on toodud väike ajalugu, numbrilised faktid ning üldine hinnang - kui edukas projekt oli ja mis võiks sellest edasi saada. Minu arvates, nendest neljast täiesti piisas, kuna esiteks nad esitasid suhteliselt erinevaid alasid, teiseks aga see nelik on omal alal populaarsemad veebid, ning nende näitel võib teha järeldusi ka teiste projektide üle.

Nagu WiKi-le on kohane, on palju kasutatud viitamist interneti ressurssidele, kust huvi korral saaks põhjalikumalt uurida antud teema kohta.

Vormistamisel on kasutatud klassikaline stiili, esitatud on nii pildid, kui ka graafikud. Võiks noride selle üle, et ei ole videot kasutatud, kuigi üheks vaatlusaluseks on YouTube.

Üldiselt ma jäin rahule selle WiKi-ga, kuna sain suhteliselt lühikese aja jooksul põgusa ülevaate huvitavast teemast, millest muidu võib olla ei olekski huvi tundnud. Ning see tema on käsitletud (minu arust) just nii, nagu peab, ehk piisavalt lühidalt ja ainult tähtsamate faktidega. Seega minupoolne hinnang on 5 (viiest :)).

Loeng 15: Eile, täna, homme

Selles postituses ma proovin fantaseerida milleks kujuneb veeb ja sotsiaalne tarkvara 5-10 aasta pärast.

Kuna interneti ühendusesd lähevad aina kiiremaks ja arvutite jõudlus aina kasvab, siis kujutan ette, et veeb ja sotsiaalsed võrgud hakkavad sisaldama veelgi rohkem interaktiivsust ja multimeediat. Eeskätt see peaks mõjutama virtuaalseid maailmu, nagu seda on SecondLife, mis lähevad veelgi realistlikumateks ja hakkavad olema tõesti teisteks eludeks sinna sukeldunud inimeste jaoks. Ka veeb ise peaks muutmuma rohkem 3D-ks orienteerituks, kuna niimodi informatsiooni paigutamine ja selle sees navigeerimine peaks vastava harjumusega olema lihtsam ja mugavam. Kuna esimesed 3D monitorid on juba müügis ja esimesed laiatarbe stereo efektiga fotokaamerat on ka juba tulemas, siis ootan ka rohkem virtuaalseid koopiaid päriskohtadest, ehk teisisõnu, et saaks teha jalutuskäiku Pariisis vaatamisväärsustes Tallinnast lahkumata ja seda maksimaalse realistlikusega. Kujutan ette, et sotsiaalsed veebid praeguses formaadis sulavad kokku mingi mängu teemadega, ehk siis profiil ei kujuta endast kasutaja fotod, teksti ja väikes blogi, vaid on koht, kus oled selle omaniku külas, midagi a la SecondLife-s oma kodu. Koht mis on viimistletud omaniku maitse järgi, erinevates tubades võib vaadata erinevatest videotest koostatud muusika playliste, saab teha mingeid ühiseid ettevõtmisi, kas või mängida jne.

Siit võiks järeldada ka töötegemise keskkonna kolimist interneti, mille esimesteks näideteks võiks pidada Google Docs'i ja Google Wave. Inimesed saavad alatl ühenduses olla Skype-taoliste programmidega, dokumendid asuvad firma veebis - st et see tulevik on juba peaaegu olemas.

Kuna veebis kättesaadava informatsiooni hulk on väga kiiresti kasvamas, siis ootan rohkem semantilisust otsingumootoritelt, kujutan endale ette, et see peab olema mingi tehisintelekt, mis on orienteeritud otsingutulemuste parandamiseks. Samas ootan, et otsida saaks mitte ainult tekstilise informatsiooni seest, vaid ka audio ja video materjalidest, näiteks pannes otsima laulust meelde jäänud lause saad tulemuseks youtube-st selle laulu videot. Ilma selleta info otsimine 5-10 aasta pärast võib osutada liiga keerukaks ja aja nõudvaks.

Veel oletan, et 5-10 aasta pärast tava telefone enam ei jää, vaid kõik telefonid on ka arvutid, mis tagavad omaniku 100% online olemist igal ajahetkel, seda ka tänu WiFi või muu traadita tehnoloogia kättesaadavusele kõikjal (vähemalt linnades).

Kui vähemalt need asjad saaksid teoks lähitulevikus, siis ma oleksin rahul :)

Loeng 14: Asotsiaalne tarkvara ehk sotsiaalmeedia pahupool

Selles postituses toon kolm näidet manipulatsioonide ja petuste vallast.

Kõige värskem juhtum on juhtunud hiljuti minu emaga. Lugedes mingeid uudiseid mingil veebil ta nägi banneri, mis pakkus ükskõik missuguse perekonnanime täisajalugu, ehk kus ja mis ajast on pärit, kes on kuulsamad tegijad jne. Ema oli nii vapustatud niisuguse informatsiooni kogusest, et oli nõus ka SMS'i saatma, eriti nähes et lubatu SMS'i hind oli ca 1eek. Järgmise kuu alguses aga oli üllatatud telefoniarvega, kus üheks punktiks oli tasulise SMS'i saatmine hinnaga 50eek. Ning nagu pärast selgus, ta sai viidet leheküljele, mis oli niigi vabalt internetis kätte saadav ja vaevalt, et selle tegijad teadsid midagi niisugusest sms-ärist. Moraal: mitte uskuda kõike, mida kirjutatakse internetis, eriti kui selle eest palutakse raha.

Teine juhtumiga millega ma pideval puutun kokku on trojaanid. Kuna enamasti inimesed omal tahtmisel ei taha endale viiruseid ja trojaane tõmmata, siis tuleb neid millegiga pakkuda. Viimati puutusin sellega kokku, kui otsisin internetis ühe spordiürituse otseülekanne võimalust (läbirpoovitud variandid kas ei näidanud seda üritust või väga kõvasti lag-isid) ning leidsin ühel lehel niisugust võimalust. Selle vaatamiseks oli vaja tõmmata plug-in veebi lehitseja jaoks ja.. üllatus-üllatus, antiviirus arvas selle plug-ini kohta väga pahasti. Moraal: tehnoloogilised kaitsevahendid tänapäeval on väga olulised, eriti kui kasutada üldlevinud kooslust windows+ie.

Kolmas juhtum leidis aset suhteliselt ammu, aga arvan, et niisugusi asju juhtub ka tänapäeval suhteliselt palju. Nimelt kunagi ammu sain IRC-s tutavaks ühe sakslasega ja tol ajal suhteliselt tihedalt suhtlesime, kuna oli ühiseid huve. Aja möödudes huvid vahetusid ja see suhtlemine nurjus. Mõned aastad hiljem aga sain kirja tema käest, mis oli adresseeritud just mulle ja kus ta vägagi viisakas ja ilusas vormis palus mingi tema poolt organiseeritud heategevuse fondi jaoks suhteliselt sümboolset summat - 5$. Mind aga pani imestama, et esiteks ta küll palus seda raha aga üldse heade tavade järgi küsimata kuidas käsi käib jne (sest me ikkagi pikemat aega ei ole suhtlenud) ja teiseks, et palus just 5$ kuigi elas saksamaal ja loogilisem oleks eurodes arveldada. Kirjutasin talle vastu üldisemate küsimustega, et kuidas ta üldse elab, miks hakkas hetegevusega tegelema jne ning sain vastuseks, et keegi on tema e-meili pealt kõikidele tema address book'is olevale kontaktidele saatnud niisuguse kirja, ning see arvelduskonto pidi olema kuskil aafrikas jne. Moraal: ka oma tutavaid tuleb kontrollida, kui nad käituvad imelikult :)

Loeng 13: Kogukondlik tarkvaraarendus

Selles postituses üritan anda ülevaated kahest vaba tarkvara arendusest. Valisin nendeks kaheks kahte veebilehitsejat: Mozilla Firefox ja Flock.

Alustan rohkem tuntumast ja levinumast Firefoxist. Selle arendus sai alguse 2002 aastal, esialgse nime Phoenix, hiljem oli ümbernimetatud Firebird-ks ja lõpuks sai Firefoxiks (2004). Firefox on opensource projekt, mis pidevalt arendatakse ja uuendatakse Mozilla Foundation'i poolt. Nagu opensource tavaks kõik lähtekoodid on kättesaadavad, mis esiteks võimaldab tutvuda Firefoxi lähtekoodiga ning parandada sealsed vead, teiselt poolt teeb lisamoodulite (add-ons) tegemise arendajate jaoks lihtsamaks. Paistab, et niisugune produkti arendamine on olnud vägagi edukas, sest on jõutud 25%-ni interneti lehitsejate turuosas. Hetkel võiks öelda, et Firefox on väga tugev tegija interneti lehitsejate turul, kuid samas peab mainima, et ka konkurente tuleb aina juurde ja üheks nedest on Flock.

Flock'i on küll raske nimetada Firefoxi konkurendiks, sest see on tehtud samal baasil. Aga kui ta konkureerib Firefoxga interneti lehitsejate tutrul, siis ta ikkagi on konkurent. Flock on ka opensource projekt, mis on populaarsust kogumas. Mis teeb seda teistest eriliseks? Flock on rohkem orienteeritud sotsiaalsete võrgustikutega ingreeimise peale. Näiteks logides sisse Facebooki Flock võimldab jälgida uuendusi, mis toimuvad sõprade profiilides. Arvestades, et sotsiaalsed võrgud aina rohkem koguvad populaarsust, siis võiks öelda, et Flockil on tuleviku. Kas see on tõesti nii, näitab aeg.

Kui neid kahte produkti võrrelda, siis võiks öelda, et arenduse pealt nad on külaltki sarnased, kuna mõlemad on opensource projektid ja põhinevad ühel baasil. Erinevus on see, et Firefox on kõvasti rohkem levinud ja seega ka selle toetus on palju suurem, nimelt kiiremini leitakse vigu ja kiiremini neid parandatakse. Kas Flock suudab tänu oma eripäradele koguda sama palju populaarsust, et jõuda sama operatiivsuseni näitab aeg. Mina aga soovin mõlemale projektile edu, vaatamata sellele, et olen Chrome kasutaja - konkurents on lati tore :)

Loeng 12: Jagamiskultuur: motivatsioon, ärimudelid ja häkkerieetika

Lugesin läbi Kuidas saada häkkeriks (Hacker-HOWTO) ja üritan nüüd selle kohta oma hinnagut anda.

Oli päris huvitav lugemine. Hackeri ja krackeri vahet teadsin varemgi, aga hackerite filosoofiaga tutvusin esmist korda. Esialgu isegi tundub asi natuke müstiline, nimelt tegu on väga omamoodi romantilise asjaga - tegeleda millegiga teiste heaks ja seda tasuta, ainult sellepärast, et see sulle meeldib. Sellest lugemisest saab juba päris hästi aru, kes on hackerid, mis paneb neid liikuma ja ka kindlasti saab aru ka sellest, kes ei ole hackerid kuigi nimetavad ennast niimodi.

Soovitused, mis on selles tekstis kirjas (mis peaksid aitama inimest hackeriks saada) võivad olla kasulikud kõikidele, olenemata kas nad tahavad saada hackeriks või mis valdkonnas nad tegutsevad. Näiteks, töötamine idee eest, tegelemine sellega mis sulle meeldib alati on kõige viljakum. Samas tekstis on ka palju põhjapaenvaid tehnilisi soovitusi, nagu kasutada *nix opsüsteeme, soovitused mis keelest alustada programmeerimise õppimist.

Arusaadav, et ainult selle teksti läbilugemisest ei aita, kui seada endale eesmärgiks saada hackeriks, siis sellele tuleb pühenduda täie jõuga, eriti see pudutab aega, sest vähemalt hea programmeerijaks saamiseks (mis on hackerluse üks olulisemaid tehnilisi oskusi) kulub väga palju aega. Aga need vihjed, mis on selles tekstis antud, kindlasti tulevad kasuks noortele inimestele, kes tunnevad huvi arvuti vastu, aga kellel veel ei ole elus mingit eesmärki ning kes ei tea kuidas oma vaba aja sisustada. Isegi kui neist ei saa hackerit, nad loevad sealt päris mitu elutarkust, mis tulevikus neile kasulikuks osutuvad.