Pekka Himaneni „Challenges of information society“ ülevaade.

See ülevaade on tehtud tuntud soome filosoofi ja sotsioloogi Pekka Himaneni poolt, mis oli tellitud Soome Tuleviku kommitee jaoks. Ta käsitleb globaalseid muutusi, mis pakkuvad väljakutseid infoühiskonnale ja kuidas võiks nendega toime tulla.
Esiteks ta toob välja globaalseid trende:

• Erinevad riigid hakkavad muutma oma makse ja maksusüsteeme, et meelitada investoreid ja kõrgkvalifitseerituid spetsialiste.
• Uus maalimne tööjõu jagamine, mis tähendab tootmise kolimine piirkondadesse, kus see on kõige odavam, ehk enamasti arengmumaadesse.
• Esimese maailma ehk arengumaade vananev elanikkond. 
• Sotsiaalsete kulude kasv, mis on tingitud ka tööjõu ümberjagamise ning ka muutuva maksepoliitika pärast.
• Infoühiskonnal on muutumas prioriteet, kui varem see oli rohkem tehnoloogiale keskendunud, siis tänapäeval rohkem tähelepanu on sotsiaalsetel aspektidel.
• Infomajandus jõudsalt laieneb kultuurisfääride osas, mis on tingitud ka tehnoliitumistega (info digitaliseerimine, uued suhtlusvahendid jne). 
• Biotehnoloogiate võidukäik, geene inseneeria on tähtsuselt saama teiseks peale IT.
• Populatsiooni kekskendumine, kuna urbanisatsioon on ületanud 50%.
• Materiaalsete hüvede lõhe kasvamine, vaesed jäävad vaesemaks, rikkamad saavad rikkamaks.
• Avariiplaani kultuur ehk praegune ühiskonna areng  soosib ebastabiilse olukorra tunne.

Järgnevaks Himanen toob välja erinevate regioonide arengumudelid:

• Silicon Valley – ameerika neo-liberaalne mudel – „jätke nõrgemad maha“, lõhestumist soosiv mudel, kuigi tehnoloogiliselt ja majanduslikult väga dünaamline.
•  Singapuri mudel – „võidujooks alla“ – maksude konkurentsieelistusel põhinev mudel, ei pruugi olla tulevikus sama hea, kui alguses.
• Euroopa mudel – „passiivsuse surnud käe“ (väga imelik tõlge..) – infoühiskonna ja heaolu sulam või kadeduse ühiskond. Inimesed on stagneerunud, kuna peamised jõud on suunatud oma heaolu kaitsele ja kadedus tundele neile, kelle heaolu on parem.
• Ja nn võidumudel - neljas mudel – infoühiskonna ja heaolu on võimalik säilitada kui regulaarselt ja adekvaatselt seda mudeli üle vaadata, tuues sisse innovaatilisi ideid, tegutsedes proaktiivselt.

Edasi on juttu nendest väärtustest, mis võiksid aidata Euroopal säilitada heaolu tase ja infoühiskonna kooslust.

• Hoolivus – kontekstis, et igaüks võiks ka mõelda teiste heaolu peale.
• Usaldus – ilma hoolivuseta ja usalduseta tekkib hirmu olukord.
• Ühtne olemine – on soov olla teiste inimestega koos ja tahtmine teha koos asju. Elamine koos – selle laiemas mõistes.
• Julgustus – julgustama ümbritsevaid inimesi suunas, et nad oleksid võimalikult head enda versioonid.
• Vabadus – vabadus teha kõike seda, mida inimene tahab, tingimusel, et see ei sega teiei inimesi.
• Kreatiivsus – see järgneb vabadusele ja on inimarengu olulisemaid komponente.
• Julgus – eelkõige julgus realiseerida selles nimekirjas olevad väärtused.
• Visioonlikus – nõuab julgust et vaadata tulevikku, julgust et unistada.
• Tasakaal – selles nimekirjas tasakaal teiste väärtuste omavahel.
• Mõtekus – ehk eelnimetatud väärtused peaksid toetama mingile eesmärgile, ja tore oleks jui see eesmärk oleks mõttekas.

Sellest edasi saab rääkida ka ühiskondliku arengu põhipunktid:

• Loominguline majandus. Euroopa peab olema rohkem innovaatiline, eriti IT-s, kultuuris ja hoolduses (heaolu mõistes). Niimoodi saab tõsta produktiivsust ja seeläbi konkurentsivõimet. Riik peab toetama innovaatilisust, mis omakorda toetaks produktiivsust, aga sotsiaalne kindlustus ei tohi varju vajuda.
• Kreatiivne heaolu ühiskond. Euroopa vananev ühiskond suurendab koormust sotsiaalsele kindlustusele, seda süsteemi peab muutma: kõvasti toetada haridust, tagama võrdsed võimlaused inimestele, outsource-ma mõned teenused erasektorist.
• Areng, mis mõtleb inimesele. Ehk inimene peab olema õnnelik, tema heaolu peab olema kõrge, siis ta saab olla  innovaatilisem ja väldib stressi.
• Globaalne kultuur. Inimrändlus aina kasvatab oma tempo ja tulevikus seda juhtub aina rohkem. Selleks peab olema valmis ja olla tolerantne uustulijatega.

Kokkuvõtteks võiks öelda, et tegu on pigem visionäärliku kirjatükiga, minu arust kõik seal kirjutatud punktid ei saa teoks, vähemalt mitte lähitulevikus. Sellegipoolest seal on kirjas vägagi õiged asjad, ja kui nende poole liikuda, siis isegi eesmärgi 100% saavutamata muutub ühiskond ikkagi paremaks.