Positiivne ja negatiivne kasutatavus veebis

Alustaks negatiivsega. Näiteks toon www.delfi.ee, aga see jutt käib enamuse uudiste portaalide kohta (va err.ee ja veel mõned). Nimelt need veebid on loodud uudiste jagamiseks inimestele ja mina, kui uudiste tarbija, ehk kasutaja, leian, et viimasel ajal uudiste lugemine on üsna häiritud ning selle põhjuseks on tohutu reklaami hulk. Seda on igal pool, kas või avalehel. Tegin ka väikse mõõtmise: lõin sisse www.delfi.ee ning mõõtsin kui palju ruumi avakuvast on kaetud reklaamiga ning kui palju uudistega: uudistele jäi ainult 35%. Kui väljendada seda Nielsen-i kasutatavuse komponentidega, siis antud juhul kannatavad tõhusus (kasutaja ei saa kiiresti seda, mida tal vaja on) ja rahuolu (tuleneb tõhususe järeldusena). Ühelt poolt arusaadavalt veebilehe omanikud soovivad maksimeerida oma kasumit (ei tea, kas ellujäämiseks või rahaahnusest), ning müüvad kõik mida müüa annab (antud juhul siis veebilehe pinda). Aga vähemalt minu puhul see mõjus vastupidiselt, ma enam ei külasta neid veebilehti ning minu arvel nad enam ei saa raha teenida.

Positiivse näitena tooks www.we.ee veebilehe. Tegemist on firmaga, mis teebki veebilehti, ehk nemad peaksid teadma kuidas teha seda hästi. Ja nende lehe vaadates, tundub, et neil see õnnestus. Tegemist on ilusa ja funktsionaalse lehega, kus põhiinformatsioon on kas esilehel või üleval oleva menüü kaudu lihtsasti leitav. Võttes seda lehe Nielsen'i kasutatavuse komponentidena, siis minu arvates igas komponendis on tulemus igati positiivne: õpitavus - kasutaja kiiresti saab aru kuhu ta peab klikkima (kuigi tegemist on rohkem standardse oskusega - veebilehtedel navigeerimine, linkidel ja menüüdel klikkimine jne), tõhusus - kasutaja kiiresti saab aru kus ta vajaliku infot, meeldejäävus - korduvkasutusel ei tohiks probleeme tekkida, vead - pole tuvastanud, rahuolu - kuna eelmised komponentidega oli kõik korras (lisaks on tegemist minu meelest ilusti disainitud lehega), siis ka sellega on kõik korras.

Veebilehtedega on üldse nii, et hetkel on veel liiga palju vanu lehti üleval, milledel on suhteliselt sarnased vead :

• Kunagi tehti, lihtsalt et oleks. Tulemusena vana disain, osaliselt mittetöötav funktsionaalsus, olematu nutiseadmete tugi.
• Tehti, peaasi et töötaks. Tulemusena küll töötav aga kole ning seepärast kasutajate rahuoluga on probleeme, ning kui kasutaja leiab sama funktsionaalsuse aga paremini vormistatud alternatiivi, siis ta kindlasti tagasi enam ei tule.
• Tehti, et oleks kõige odavam. Tulemusena on tavaliselt põlvede peal tehtud tööga, ehk ei mingit dokumentatsiooni, ei mingit edasiarendust, tulemusena bugid, mida keegi ei tea kuidas parandada.

Seda nimekirja võiks veel pikalt jätkata. Kokkuvõtteks aga niipalju, et veebilehed on tänapäeval olulised firma imago kujundajad, ning nende peal kokkuhoidmine võib äriliselt valusalt maksma minna.