Kuulavad abilised

Selle nädala teema raames ma tahaks kirjutada mida annab tänapäeval teha häälega tehnika juhtimisel.

Hääljuhtimine on eriti mugav viis juhtida tehnikat inimestele, kelle liikumine on piiratud. Aga samas see on mugav ka kõikidele (kes saavad rääkida), sest häälega juhtimist saab teha paralleelselt veel millegiga ja seda ka mõningal distantsil.

Hetkel kõige populaarsemad häälkäskluse esindajad peaksid olema telefoni abilised, iOS-s Siri ja Andoid-s OK-Google. Nende abil saab üsna lihtsalt otsida vajaliku infot internetist, juhtida telefoni (helistada, kirjutada sõnumeid jne), teha pilti jne. Kuna tegemist on just telefonide opsüsteemidega, siis tegu on pigem personaalse abilisega. Kuigi kuna mõlema opsüsteemiga on ka hulgaliselt tahvelarvuteid, siis nii mõnegi inimese jaoks see võikski olla ainus arvuti, millega saab teha enamus tavakasutaja asju ning millel on sisseehitatud häälega juhtimine.

Teiseks populaarsust koguvaks hääljuhtimisega gadget-ks on spetsialiseeritud kodukasutamiseks seaded, milledest kõige populaarsema praegu on Amazon Echo ja Google Home. Tegemist on "väga targa kõlariga", ehk need seaded koosnevad kõlarist, mikrofonist ning arvutist. Nad oskavad vastata paljudele lihtsamatele küsimustele ning otsida infot internetist. Nende plussiks võib pidada seda, et neid saab ühendada targa kodu seadmetega ning nende abil juhtida kodusüsteeme - valgus, küte jne.

Siinkohapeal võiks mainida, et hääljuhimine on veel kõvas arengufaais ning pole sugugi ideaalne. Seda illustreerib kas või viimane kuulus juhtum, mil Superbowl-i vaheajal hakkas mängima Google Home reklaam, ning reklaamis kõlas fraas "OK, Google", mis pani nii mõnigi teleka juures tava vaataja Google Home seade tööle ning seejärel need aktiveeritud seaded hakkasid tegema seda, mida reklaamis paluti teha reklaamitava Google Home seadet. Ehk arenguruumi on kas või oma peremehe hääle selgeks tegemisel.

Arenevad ka entusiastide poolt arendatavad hääljuhtimis süsteemid. Näiteks Raspberry Pi baasil on võimalik hankida Jasper nimeline tarkvara. Selle plussiks on see, et tegu on avatud lähtekoodi projektiga ning vajadusel seda saab väga peenelt häälestada enda vajaduste jaoks (see muidugi eeldab programmeerimise oskust).

Minu arust häälega juhtimisel on selge tulevik, kuna tegemist on lihtsa ning mugava viisiga kontrollida tehnikat. Vähemalt seni, kuni asemele tuleb mõttega juhtimine.