Apple Newton
Apple Newton on Apple Computers poolt arendatud pihuarvutite
seeria, mille peamiseks eripäraks oli käsikirjutatud (kirjutati ekraanil
stiilusega) teksti tuvastamine. Apple turustas nii seadet ennast Newton MessagePad
kus jooksis Newton OS kui ka Newton OS eraldi, et teised tootjad saaksid teha
oma pihuarvuteid sama opsüsteemiga (arvan, et sihiti Microsofti eduloo, kus üks
opsüsteem jooksis erineva tootja riistavaral, mis tagas selle suure leviku). 1993.
aasta jaoks see oli üsna innovaatiline tehnoloogia poole pealt, aga selles
peitus ka selle läbikukkumise põhjus – tehnoloogia oli liiga innovaatiline ja
küpsusest asi oli kaugel. Nimelt peamine trump, käsitsi kirjutatud teksti
tuvastamine, ei toiminud väga hästi ja oli pettumuseks kasutajatele. Sellele
lisaks selle hind oli 700$ mis tolle aja jaoks oli üpris kõrge. Ja kõige muule lisaks
oli ta päris kohmakas. Ühesõnaga selle idee oli oma ajast natukene ees, oli
vaja oodata ja lihvida seal kasutatavaid tehnoloogiaid. Seda näitasid ka
müüginumbrid – ca 50000 müüdud seadet (ja neist enamus esimestel kuudel, mis
näitab, et tegemis oli pop teemaga mis kujunes ostajetele pettuseks) oli liiga
vähe ja 1998 projekti suleti, et fokuseerida teistel projektidel.
Windows Vista
Ehki tegemist on opsüsteemiga mida internetis kasutasid ligi
400 miljonit kasutajat, tegemist on Microsoft läbikukkumisega, kuna Windows 7
väljatuleku ajal Vista turu osa oli ainult 19%, samas selleks ajaks juba
kaheksa aastat vana Windows XP turu osa oli 63%. See ongi üks läbikukkumise
põhjuseks, Windows XP liiga kaua valitses turgu, kasutajad olid sellega väga
harjunud ja Vista pidi pakkuma midagi erilist, et meelitada neid kasutajaid.
Paraku aga karbist välja Vista pakkus vaieldavat disaini (välimuse poolest),
kõrgeid riistavara nõudeid (ehk nõrgematel arvutitel see oli ikka päris
aegalane) ja mitmeid bugisid. Lisaks kasutajatele pakuti 8 erinevat versiooni,
mis mitte kompetentse inimese pani hämmingusse. Minu arust Microsoft tahtis
pakkuda midagi erilist, lihtsalt et pakkuda midagi erilist, see oli pigem
Windows 7 alfa versioon.
IBM PCjr
1984 aastal oli IBM kõige suurem arvutitootja, sellele
kuulus üle 70% mainframe turust ja mõne aastaga lauaarvutite segmendis oli
saavutatud 20% turuosa, selle käive oli suurem kui Apple, Compaq, DEC ja TI
kokku. IBM lauaarvutite müük oli nii hea, et nad otsustasid siseneda
kodukasutajate turule koos oma uue arvutiga IBM PCjr. See oli väga oodatud
arvuti, IBM pikalt valmistus ette ja reklaamis seda väga palju (ca 40 miljonit
dollarit reklaami eelarvet). Idee oli müüa soodsamat arvutit, mis ühilduks tema
suurema vennaga IBM –PC-ga. 1984. aastal seda hakati müüma ja selgus, et tulemuseks
aga oli ei üht, ega teist. Nimelt hinna poolest ta oli kallim samasugustest
arvutitest ja ühilduvuse poolest ta ei suutnud jooksutada palju programme, mis
olid teistel IBM-l kättesaadavad. Üheks suuremaks probleemiks (vähemalt meedia
poolt kajastatuna) oli odav klaver, mis põhjustas inimesi kohe ostma ka
asendusklaviatuuri, mis oli ebameeldiv üllatus, arvestades arvuti kõrget hinda
(800$ – 1600$). See kes aga otsustas jääda originaalklaveriga pidi ise ostma
patareid selle aoks… Lisaks kõigile ka laiendamis
võimalused (upgrade) olid üsna piiratud. Tulemuseks oli see, et aasta pärast
tootmis lõpetati.
No comments:
Post a Comment